Mool ja selle kasutamine keemias

Mis on mool?

• Mool: Keemikute poolt kasutatav loendusühik.
  • Näide: Nagu tosin (12 asja), sisaldab mool 602 heksiljonit osakest (6,02 x 10^23).
• Avogadro arv: 6,02 x 10^23 osakest, tähistatakse N_A.

Moolide teisendamine

• Teisendused:
  • 1 mool = 1000 millimooli
  • 1 kilomool = 1000 mooli

Näited:

1. 25 mooli millimoolidesse:
   • Tehe: 25 mooli x 1000 millimooli = 25 000 millimooli
2. 0,02 kilomooli moolideks:
   • Tehe: 0,02 kilomooli x 1000 mooli = 20 mooli
3. 340 millimooli moolideks:
   • Tehe: 340 millimooli / 1000 millimooli = 0,34 mooli

Moolide arv ja Avogadro seadus

• Moolide arv (n): Osakeste arv (N) jagatud Avogadro arvuga (N_A).
• Keemilised osakesed: Aatomid, molekulid, ioonid.

Näited arvutustest:

1. Moolide arv vaseaatumitele:
   • Antud: 1,204 x 10^23 aatomit
   • Lahendus: 1,204 / 6,02 ≈ 0,2 mooli
2. Moolide arv hapniku molekulidele:
   • Antud: 7,525 x 10^24 molekuli
   • Lahendus: 7,525 / 6,02 ≈ 12,5 mooli
3. Aatomite arv kolmes moolis hõbedas:
   • Antud: 3 mooli
   • Lahendus: 3 x 6,02 x 10^23 = 1,806 x 10^24 aatomit
4. Molekulide arv 12,5 millimoolis lämmastikus:
   • Antud: 12,5 millimooli = 0,0125 mooli
   • Lahendus: 0,0125 x 6,02 x 10^23 = 7,525 x 10^21 molekuli

Kokkuvõte

• Mool: Loendusühik nagu tosin, kuid palju suurem arv osakesi.
• Valem: Moolide arv = osakeste arv / Avogadro arv.
• Oluline kanda hoolt, et arvutuste puhul jääksid kõik osakesed ja teisendused korrektseteks.